Ühiste kavatsuste memorandum Eesti strateegilise energia varustuskindluse tagamiseks väikereaktoritega kliimaneutraalselt ja püsivalt konkurentsivõimelise hinnaga nr. (dokumendi number)

(ettevõtte nimi) (edaspidi Tarbija), (registrikood), mida esindab juhatuse liige (nimi), isikukood (isikukood),

ja

Fermi Energia OÜ, (edaspidi Tuumaenergeetika Arendaja) registrikood 14660585, asukohaga Tallinn, Tornimäe 2, keda esindab juhatuse liige Kalev Kallemets, isikukood 37904184712,

keda edaspidi nimetatakse eraldiseisvalt Pool ja koos Pooled,

on (kuupäev) sõlminud käesoleva ühiste kavatsuste memorandumi (edaspidi: Memorandum), kus Tuumaenergeetika Arendaja arendab Eestis ühe või mitu väikemoodulreaktorit ning Tarbija avaldab toetust väikemoodulreaktori arendamiseks.

Poolte ühiseks eesmärgiks on arendatud väikemoodulreaktori poolt tulevikus toodetud süsinikuheitmete vaba ja subsideerimata elektrienergia müügilepingu sõlmimine. Käesolev Memorandum ei ole Poolte jaoks siduv elektrienergia ostulepingu sõlmimisel, vaid väljendab kavatsust seda teha, kui Pooled peavad elektrienergia ostulepingu tingimusi sobilikeks.

Võttes arvesse, et:

1. Eesti on võtnud rahvusvahelise kogukonna ees vastutuse olla 2050. aastaks süsinikneutraalne ja vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaase 1991. aastaga võrreldes 70%,
2. Kõrge CO2 hinna tõttu on Eesti elektritootmise portfell muutunud valdaval osal aastast konkurentsivõimetuks ja Eesti on muutunud alates 2019. aastast elektrit importivaks riigiks,
3. Järgmistel kümnenditel kasvab elektrienergia tarbimine tööstuse roboti-seerimise, digitaliseerimise, samuti soojusenergia tootmise ja transpordi elektri-fitseerimise tõttu Eestis ja Läänemere piirkonnas,
4. Eesti konkurentsivõime parandamiseks või vähemalt säilitamiseks on vaja tagada elektrienergia vastuvõetava hinnaga varustuskindlus Eesti tööstusele, side- ja infotehnoloogia teenustele, kaubandusele, teistele ärivaldkondadele ning elanikele,
5. Mittejuhitav taastuvenergia ei suuda üksinda tagada Eesti energia varustuskindlust stabiilse ja vastuvõetava hinnaga ning eeldab juhitavatest tootmisvõimsustest suuremaid võrguinfrastruktuuri investeeringuid tarbitud elektrienergia ühiku kohta,
6. Varustuskindlus vastuvõetava elektrienergia ühiku kogukuluga on oluline eeldus nii seniste tööstusettevõtete Eestis jätkamiseks, energiamahukate robotseadmete, automaatika ja arvutustehnika kasutamise süvendamiseks, kui ka uute ettevõtete tekkeks või Eestisse kolimiseks,
7. Energeetika on suure lisandväärtusega tööstusharu, mis loob häid töökohti ning arendab Eesti majandust tervikuna,
8. Läänemere riikide ja Ühendkuningriigi sõltuvus Rootsi ja Norra konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergia impordist muudab tegelikkuses kogu piirkonna energiahinna väga suure amplituudiga kõikuvaks ning muudab ettevõtluskeskkonna raskesti prognoositavaks,

Pooled peavad oluliseks, et tuumaenergeetikat arendades ning tuumaenergeetika arendamist toetades:

1. Lahendatakse üheskoos olulist keskkonnaprobleemi – süsinikheitme atmosfääri paiskamist, mis panustab kliimasoojenemisse.
2. Hoitakse kogu väikereaktori arendamisega seotud protsess läbipaistvana.
3. Arendatakse ja opereeritakse väikereaktorit Euroopa Liidu praktikat järgides, mis on Euroopa Liidu Ühendatud uurimiskeskuse raporti kohaselt ohutu, kus jäätmed on hästi käideldud ning jäätmete kogumise keskkonnamõju on võrreldav taastuvenergiaga.
4. Tehakse koostööd valdkonnas pikaajalist kogemust omavate erineva tasandi partneritega Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Prantsusmaalt, Soomest, Rootsist ja teistest Eesti liitlasriikidest. Memorandumi sõlmimise ajal on Tuumaenergeetika Arendaja osanike ringis tuumaenergeetikaga vahetult seotud ettevõtted:
   1. Euroopa suuruselt teine energiatootja, Rootsi riigile kuuluv Vattenfall AB, mis omab pikaajalist kogemust erinevates riikides tuumaelektrijaamade omanikuna uuringutest ja rajamisest kuni dekomisjoneerimiseni (sh. tuumakütuse ja jäätmete haldamine).
   2. Prantsusmaa riigi osalusega Tractebel Engineering, mille tuumaenergeetikaga seotud tegevusvaldkonnaks on inseneeria lähtepunktist tuumaelektrijaamade kogu elukaarega seotud teenused eeluuringutest kuni elektrijaama likvideerimiseni.
   3. USA tuumaenergia investeerimisfond Last Energy VC, mille investoriks on SpaceX ja Boring Company investor Gigafund.
5. Luuakse kasu Tarbijale:
   1. Väikereaktoriga toodetud elektri hind on keskkonnasõbralikest elektritootmise tehnoloogiatest kõige madalam - võttes arvesse tootmisvõimsuse rajamise investeeringut, energia tootmiskulusid ning jaama likvideerimiskulud.
   2. Tuumaenergeetika Arendaja eesmärk on sõlmida väikereaktori arenduse realiseerumisel Tarbijaga turuhinnast sõltumatu elektri müügileping 15-ks aastaks, mille fikseeritud hinnaindikatsioon on 60-80€/MWh.
   3. Elektrimüügi eellepinguid hakatakse sõlmima 2024. aasta jooksul, pärast seda, kui riik on langetanud positiivse otsuse tuumaenergia võimekuse rajamise suhtes.
   4. Kuna ühe väikereaktoriga suudetakse toota selle valmimise ajal kõigest umbes 25% Eestis vajaminevast energiast, siis Tuumaenergeetika Arendaja võtab kohustuse sõlmida eelisjärjekorras 15 aastase fikseeritud hinnaga elektrilepinguid Memorandumi allkirjastajatega. Eelduseks on Tuumaenergia Arendajale e-Eleringis Tarbija tarbimisandmetele juurdepääsu võimaldamine.
   5. Väikereaktor tagab aastaringse varustuskindluse aastaajast ja ilmastikuoludest sõltumatult.
   6. Väikereaktoriga toodetud elekter ei vaja Tarbijalt täiendavat subsideerimist.
   7. Väikereaktori lisamine Eesti elektritootmise portfelli hoiab elektri edastusvõrgu läbilaskevõime investeeringute vajaduse madalamana võrrelduna teiste CO2-vaba elektritootmise arengustsenaariumidega, kus puudub väikereaktor. Tarbija jaoks on see oluline, kuna kõikide elektrijaamade võrguliitumise tasu sisaldub Tarbija ostetava elektrienergia hinnas ja võrgu amortisatsioon lisandub samaaegselt võrguteenuse arvele, mistõttu on kalli võrguinfrastruktuuri rajamise kulu tarbijale topelt kuluga.
   8. Väikereaktori eluiga võrdub tuulepargi kahe- kuni kolmekordse elueaga, seega püsib elektri hind soodne pikemat aega.
6. Luuakse kasu inimestele:
   1. Väikereaktoriga energiasüsteemi puhul on väiksem surve kogukondadele taluda uute tuuleparkide arendusega kaasas käivaid negatiivseid mõjusid. 1 MWh elektrienergia kohta, mis on toodetud tuumajaamas, on vaja keskmiselt 240 korda vähem maad, kui sama koguse tootmiseks tuulepargist.
7. Luuakse kasu riigile ja kohalikule kogukonnale:
   1. Väikereaktori rajamisel on Eesti rahvusvahelises kogukonnas positiivne ja vastutustundlik osapool, kes võtab kliimakatastroofi ärahoidmise ees vastutuse. Me ei ole tumepruun reljeef maailma või Euroopa CO2 heitmete kaardil.
   2. Seda tehakse moel, mis tugevdab Eesti majanduse konkurentsivõimet laiemalt (siseriiklike tegevuste energiasisendite ja energiaekspordi näol).
   3. Riigi energiaturvalisus on tugevam.
   4. Tuumaenergeetika Arendaja panustab oluliselt hariduse arendamisse – näiteks läbi Fermi Energia suve- ja sügiskoolide, iga-aastase tuumaenergeetika konverentsi, tuumaenergeetika magistriõppe stipendiumite, koostöös Teaduste Akadeemia Energiakomisjoniga Anto Raukase nimelise Stipendiumi, koostöös teiste füüsika- ja inseneriharidust väärtustavate ettevõtetega loodud haridusprogrammi “LaeEnd”, regulaarsete loengute Eesti üldhariduskoolides ning muude tegevuste.
   5. Tuumaenergeetika Arendaja panustab kohalikku turismi läbi tuumajaama külastuskeskuse rajamise.
   6. Tuumaenergeetika Arendaja loob pikaajalisi, kõrge lisandväärtusega ja kõrgelt tasustatud töökohti.